MANTA

Käisime Ecuadori ranniku ääres. Kuna tegemist oli riigipühaga nimega Carnaval, siis meil oli neli päeva reisimiseks. Manta asub päris kaugel Quitost,umbes 9 tunni bussisõidu kaugusel. Loomulikult on see suhteliselt tüütu. Kuna startisime öösel, siis kohale jõudsime vara hommikul. Hommik oli muidugi täiesti kohutav. Alustuseks ei suutnud leida peavarju, kuna kirjelduse järgi pidi meie hostel asuma linna sees, aga siis teavitati, et hoopis poole tunni sõidu kaugusel linnast väljas. Kui kohale jõudsime Santa Marianita nimelisse hostelisse, mis pidi olema meie hostelist üle tee, tuli välja, et meie broneering oli tehtud fake kodulehele.
No tore, tere tulemast Ecuadori :) Kogu see aeg veel sadas vihma, mis viis tuju veel eriti alla. Aga õnneks meile tuldi vastu ja saime toad Santa Marianitas. Hostel oli korralik, ranna ääres, vaatega ookeanile (vt. pildi), mis oli väga lahe. Järgmisel päeval meie bussijuht tegi meile hea pakkumise ja me kolisime Manta hostelisse, mis oli oluliselt odavam ja asus kesklinnas.

Oleme populaarsed (kohalikud tahtsid pidevalt meiega pildi teha)
Carnaval oli esmaspäev vastu teisipäeva ja kogu rahvas päev läbi loopis vett ja pritsis vahuga. Kuna tegemist ei olnud päris turistika kohaga, siis meie pälvisime erilist tähelepanu ja loomulikult meie olime kõige märjemad :)

Muidu kõik oli väga lahe, eriti kift oli ujuda ookeanis suurte lainetega ja loomulikult ilm oli suurepärane (sadas ainult esimese päeval hommikul). Õhtul kell kuus oli 29C ja ausalt öeldes päeval oli liiga palav ja öösel oli raske magada. Ma olen õnnelik, et elan Quitos, siinne kliima sobib mulle rohkem.

Tagasi sõites bussijuht näitas meile imelise vaatega kohti, mida Ecuadoris on väga palju :)

La clase de espanol

Hetkel käin hispaania keele tundides koos tüdrukuga Rootsist, nimega Ida. Kuna tegemist on keeltekooliga, siis saad tuttavaks erinevate ja huvitavate inimestega, kes Ecuadoris ringi liiguvad.
Näiteks õnnestus tuttavaks saada türklasega, kelle nimi on Tolga. Loomulikult, kui ta minu nime kuulis, sai ta kõvasti naerda. Lisaks oma naljakale nimele on ta hispaania keele õpetaja.

Veel sain tuttavaks poisiga, kes on pärit Haitilt ja päev enne maavärinat tuli Ecuadori. Kurb oli kuulata, et mitu tema sugulast on surnud ja tema perel, kes jäi Haitile, varises maja kokku ja neil ei ole kuskil hetkel elada. Kuna tal ei ole mõtet praegu Haitile tagasi minna, siis annab ta hetkel prantsuse keele tunde samas koolis. Minu õpetaja aga töötas mingi aeg vene saatkonnas, nii, et ta oskas paar lauset öelda vene keeles. :-)

Pildid on vabatahlikud, kellega ma veedan oma vaba aega.
Vasakult-paremale: Mina (Eesti), Brendan (Uus-Meremaa), Leslie (USA), Natali (Rootsi), Johanna (Saksamaa), Iris (Saksamaa), Olivia (USA)...puudu on veel Eva ja Oscar (Island), Flo ja Lasse (Saksamaa) ning Ida (Rootsi).

Tutvumiskursus ja esimene haigla külastus

Oli kolme päevane tutvumiskursus koos kahe tüdrukuga Rootsist. Arutasime meie vabatahtliku tööst, siin elamisest, kohalikust kultuurist, reisimesest jne. Kahjuks ma ei saanud selles täielikult osaleda - sest ma suutsin lähemalt tutvuvada kohaliku E.coli bakteriga, mis absoluutselt ei meeldinud mu kõhule ja kolm päeva järjest seedesüsteem üritas sellest lahti saada. Asi lõppes haigla külastamisega, kuna mul oli suhteliselt kõrge palavik. Õnneks pisike haigla oli väga korralik ja arst tundus ka kompentente olevat. Loomulikult see ei oleks mina, kui midagi huvitavat ei juhtuks haiglas. Kui me astusime Ginaga haiglasse, oli see puupüsti täis noori jalgpallureid (kontroll enne väga tähtsat mängu) ja mingi kohalik televisoon, mis filmis live`s. Loomulikult kaameramees pidi tulema arsti kabineti täpselt siis, kui mind uuriti. Nii, et ma sattusin juhuslikult ka kohaliku tv-se :) Asi lõppes nädalase antibiootikumikuuriga, aga õnneks juba kuuri alguses tundsin ennast paremini.

Lisaks võin öelda, et iga teisel välismaalasel esimestel nädalatel on kõht lahti, hiljem keha töötab välja immunsuse kohalike bakterite vastu ja nii kergelt enam kõhuprobleeme ei teki:)

Pildil Gina - VASE (Voluntariado para la Ayuda Social del Ecuador) direktor ja minu otsene ülemus.

Gringolandia

Õhtul ma esimest korda külastasin Gringolandiat. See on osa Quito piirkonnast, kus päeval on palju toredaid söögikohti ja öösel meeletu ööelu. Miks Gringolandia? Vastus on lihtne - kõik kes on valge nahaga on gringot, kes tulevad Mariscal piirkonda pidutsema ja mõnusalt aega veetma, seepärast kohalikut nimetavad seda piirkonda Gringolandiaks. Naljakas on see, et kohalikut peavad enamus klubides pileti eest maksma, gringot aga mitte:)Klubisi on meeletu palju ja igale maitsele (salsa, hiphop, pop, drance, reggaeton etc). Enamus kohti pannakse kell kolm kinni. Selle kellaajal on palju politsei väljas, kes loodetavasti kaitsevad röövimise eest. Taksojuhiga tuleb leppida hind enne kokku, kui taksose istud, muidu tuleb arve meeletu suur. Alkohol on klubides odav nt. Mochito 2$, õlu 1$. Kahjuks vein on sama kallis kui Eestis, loodsin et ikka Tziili ja Argentiina vein on siin odavam, aga kahjuks mitte.

Otavalo

Käisime uute vabatahtliketega Otavalo linnas. Otavalo linn asub 100km Quitos. Põhiline vaatamisväärsus, õigemini põhiline tegevus on traditsiooniline turg, kus leidub meeletus koguses kirevaid käsitöö asju väga hea hinnaga ;) Näiteks sall maksis 3$ ja kena käekott 5$. Plaanin sinna tagasi minna või külastada veel mõnda taolist kohta.

Peale Otavalo turu läksime Cascadas de Peguche kose alla suplema. See kogemus oli meeletult lahe, näha sellist ilusat koske (umbes 40m) ja kõndida selle sisse on ikka väga lahe. Kõikidele vabatahtlikele oli see päeva lemmik osa (vt. video all).

Käisime veel Cuicocha laguuni juures, mis oli ka väga ilus. Algul pidime mäe otsa ronima ja siis giid sidus meil silmad kinni ja kui sa ühel hetkel "blindfoldi" ära võtsid, siis avanes ülivõimas ja ilus vaade - mäed ja keskel vaikne veekogu, koos kahe saarega. „Cuicocha“ tähendab tegelikult merisea järve Quichua-s, nimetus tuleneb saarte väljanägemise sarnasusest merisigade tagumikega. Ausõna, ärge küsige! :)

Päeva lõpuks suutsin ma loomulikult ära põleda, vaatamata sellele, et kasutasin 50se kaitsefaktoriga kreemi. Päike siin on väga intensiivne ja koguaeg tuleb kreemi kasutada, aga loodetavasti tagasi tulles olen tugeva pruuni jumega.

Solo un poco para ECUADOR y QUITO

“Nowhere else on earth will you find so much natural diversity – and all the fun that accompanies it – in so tiny place” /Lonelyplanet/

Ecuador, rahvaarvuga 14.5 mln ning pindalaga 276,560 km2, on üks väiksemaid riike Lõuna-Ameerikas. Riik piirneb põhjast Kolumbiaga, idast ning lõunast Peruuga ning läänest Vaikse Ookeaniga. Galapagose saared kuuluvad samuti Ecuadori territooriumi alla ning asuvad Vaikses Ookeanis 965 km kaugusel riigi rannikust. Ecuador, nagu ta nimigi ütleb, asub ekvaatori kohal, ning pealinnaks on Quito.

Ecuadori saab jaotada neljaks looduslikuks regiooniks: la Costa ehk rannikujoon, mis paikneb läänes; la Sierra ehk riigi keskel asuv mägine osa Andidega; la Oriente ehk Amazonase regioon, mis paikneb Andidest idapool; ning Galapagose saared. Väidetavalt pole üheski teises riigis sellisel alal nii palju looduslikku mitmekesisust kui seda pakub Ecuador.

Rahvaarvult on ligi 30% pärismaalased ja 57% mestiitsid (segu pärismaalastest ja valgetest), ülejäänutel on kas euroopa või aafrika päritolu. Kogu populatsioonist ligi 54% elab linnades, 46% maal. Ecuadori ametlik riigikeel on hispaania keel ning kasutusel on USA dollar. 95% rahvast on katoliiklased ning kõigest 1% inimestest on protestandid.

Olenevalt regioonist elab riigis 25-40% rahvast alla üleüldise vaesuspiiri. 1996. aastast on Ecuadoril olnud kokku 9 presidenti, kellest viimane, Rafael Correa valiti ametisse novembris 2006. Lisaks poliitilisele ebastabiilsusele on riik olnud ka majanduslikult väga ebastabiilne kuni 2000. aasta dollarisatsioonini. Vähemalt praegu tundub, et dollari adapteerimine on aidanud riigi teatud stabiilsuseni.
Riigi poliitiliseks pealinnaks on Quito, kus koos ümbritseva metropoliitse alaga elab ligi 3 mln inimest. 1978. aastast on Quito vanalinn, väidetavalt üks Ladina-Ameerika ilusamaid koloniaalkeskusi, UNESCO World Heritage Site nimekirjas. Majanduslikus pealinnas Guayaguilis elab ligi 4 mln inimest ning nö. kultuuri pealinnas Cuencas 500 000 inimest.

Quitost veel niipalju, et pealinn asub ligi 2,8 km kõrgusel merepinnast, on suhteliselt pikliku kujuga (väga palju räägitakse lõuna ja põhja Quitost) ning on ümbritsetud mägedega. Keskmine temperatuur Quitos ca 19-22 kraadi ning kui päike on väljas, siis tundub, et kohati on isegi kõvasti soojem. Hetkel on kuskil 24 kraadi päeval ja ei saja, kuigi eelmised aastad pidi kõvasti rohkem vihma olema :)

Huvitav fakt, et Ecuadori, Venezuela ja Kolumbia lippud on sama värviga.

Venezuela lipp




Ecuadori lipp
Kolumbia lipp

El tráfico en Quito

Liiklus Quitos lihtsalt vajab eraldi tähelepanu.
Kuna tegemist on suure linnaga, kus elab üle 3 milj inimese, siis autosid on meeletult palju ja ummik on praktiliselt päev läbi. Valgusfoorid inimestele on ainult kesklinnas ja ka seal mitte igalpool. Muidu sa pead koguaeg jälgima autosid, sest nendel on eesõigus, praktiliselt keegi ei peatu zebra peal. Tavaliselt ma ületan teed koos kohalike inimestega või siis kogudes julgust üritan võimalikult kiiresti ületada autoteed, sest kunagi ei tea kust oht tuleb.

Ühistransport on ka üks põnev punkt. Siin on kahte tüüpi ühistransporti: bussid mis sõidavad eraldi bussiraja peal (kiiremad, aga sõidavad ainult pea-manteed mööda) ja bussid mis sõidavad samal teel kus autod. Esimest tüüpi bussidel on peatused ja bussis isegi öeldakse peatuse nime. Teist tüüpi bussidega asi on keerulisem.


Esiteks ei ole neil peatusi, vaid sa pead käega märku andma, et buss peatuks.
Teiseks on bussi peal kirjas, kus ta peatub. Tihti on seal nii palju peatuste nimetusi, et seniks kuni suudad tuvastada oma peatuse, buss lihtsalt sõidab minema.
Kolmandaks, kui buss peatub, peab väga kiiresti sisse ronima, maksma 25 senti spets. inimesele ja võimalikult kiiresti, kas istuma või millestkist kinni rabama,
sest buss loksutab meeletult, lisaks suudab eriti ootamatult pidurdada.

Esimene nädal Quitos

Bienvenido

Mul on hea meel teatada, et ma jõudsin elusalt ja tervelt peale 24 tunnist lendu Ecuadori.

Esmamulje Quitost

See on suur sipelgapesa. Kui võrrelda Tallinna ja Quito't, siis Tallinn on rahulik jõgi ja Quito on tormine meri. See linn on väääga lärmakas. Autod lasevad koguaeg signaali, bussides mängib valju muusika ja lennujaam on nii linna lähedal, et linnas on koguaeg kuulda ja näha suuri lennukeid. Mu töökaaslane Catalina ütles, kui ta oli vabatahtlik Belgias, oli alati selline tunne, et midagi on puudu. Siis ta sai aru, et keegi ei signaalita ja üldse kuidagi vaikne on. Inimesed on siin lühikesed ja ma tunnen nende seas päris pikana. Ligi 10% Quito elanikest kannab traditsioonilist riietust, v2iksematest linnades on see protsent tunduvalt suurem.

Mi familia

Pere kus ma elan koosneb viiest liikmest - isa Omar, ema Paula ja nende kolm last. Kõik on ülisõbralikud ja põsemusi traditsioon on ikka armas - tunned kohe ennast pereliikmena. Õnneks mõlemad vanemad räägivad natukene inglise keelt, nii et saan enamvähem nendega suhelda. Loomulikult ootan seda hetke, millal saaks nendega hispaania keeles suhelda, aga hetkel meil on inglospanish keel :-)
Alguses minuga koos elas tüdruk New Yorgist, kes kahjuks lahkus esmaspäeval oma projektile.

Korter ise asub lennujaama kõrval ja tavaliselt on mu esimene äratus koos esimese lennuki väljalennuga - lennukihääl on ikka võimas. Kodust kesklinna sõita on umbes pool tundi bussiga - ühistranspordiga sõita on omaette seiklus, millest ma kirjutan hiljem. Korteris on 6 tuba ja esmaspäevast mul on oma tuba kõikide mugavustega ja duširuum, kus on soe vesi (hirmutati et kuuma vett võib ka vahest mitte olla).

Minu aadress on: Av. La Prensa N49-98 y Rio Curaroy, Quito, Ecuador
Minu number: +593 95047249

Mi trabajo

Käisin oma töökohas ja see tundus ka väga lahe. Kontor asub kesklinnas ja kõrval on suur park ja kaubanduskeskus. Kontoris on kolm ruumi, kus ühes koos Ginaga (minu ülemus) hakkan töötama, lisaks lubati mulle enda töölauda koos arvutiga. Järgmine laupäev on midterm evaluation nendele vabatahlikele, kes on olnud Ecuadoris kuus kuud ja ma olen üks selle laagri organiseerijatest.

Hetkel käin hispaania keele tundides, koos ühe poisiga Uus-Meremaalt ja järgmisest nädalast hakkan käima hispaania keele tundides tüdrukuga Rootsist.

Kohanemine

Kohanemine andis endast tunda esimestel päevadel. Kui ma avasin oma silmad, tundsin nagu oleks ööläbi pidu pannud. Ka kiire samm väsitab palju kiiremini, kui kodus. Ahjaa kreemid plahvatavad siin, õigemine kõik kreemilaadne substants, mis on pehmetes tuubides. Keerad korgi ja pool kreemi lihtsalt voolab välja. Ka kohalikud bakterid ei ole kõige sõbralikumad, õigemini seedesüsteem vajab harjumist ja ega siin toidu hügieenist eriti ei hoolita.

Hasta luego!