Kultuurne Quito

Otsustasime koos Oliviaga külastada kohalikud muuseumid ja kirikud.Ütleme nii et muuseumite külastamine kukkus täiesti läbi. Võib olla mina olen juba ära hellitatud Euroopa tipptaseme muuseumitega, aga igaljuhul kolm muuseumit mida me külastasime pakkusid küll suurt pettumust. Muuseumite välja panekud olid kasinad, tõlge inglise keelte oli poolik ja kohalik moderne kunst tekitas üldse hämmingut (kui seda võiks üldse kunstiks nimetada).

Igaljuhul otsustasime muuseumite külastamist lõpetada ja siirduda ühe kõige ilusama kiriku Quitos La Basilica. Tegemist on gooti stiilis kirikuga, mis on ehitatud 1926 aastal. Kiriku katusel saab näha gargoyles (veesüliti), kilpkonnasi ja iguaanasi päid. Kõige närvi kõditav osa oli torni ronimine. Kuna tegemist Ecuadoriga, siis keegi eriti ei hooli turvalisusest. Põhimõttelist torni ronimine kujunes endas kuskil 300m kõrgusel tava redelil ronimist, mis ei ole mingi kaitse osaga ümbritsetud. Ausalt kui ma lõpuks tippu jõudsin käed olid krampis ja jalad nõrgad, kuigi ma tavaliselt ei karda kõrgust.


Käisime veel teises lahedas kirikus nimega La Compania de Jesus. See kirik on kõige külluslikult kaunistatud kirik Quitos, nii kohalik arvavad et see on kõige ilusam kirik Quitos. Kirik on ehitatud jesuiidide poolt 1605 aastal ning teda ehitati 160 aastat. Kohe sissekäigu juures on riputatud vastastiku kaks tohutu suurt maali, ühel on kujutatud paradiis ja teisel põrgu. Põrgu maal on imetlust väärt, nii võrd tugeva energiaga ja sügava ideega, mis siin kiriku puhul on suht tavatu. Sest on kõik kaetud kullaga ja detaili rohke disain. Ma täitsa nõustun quitolastega, et see kirik on tõesti väga ilus.