Teleferiqo ja Pichincha

Ühel nädalavahetusel otsustasime mägironijad olla ja võtsime ette teekonna Pichincha mägedesse. Tegemist on mäega, mis ümbritseb Quitot ja esimene reisi osa seisnes bussisõidus mäe keskossa.
Pildil: Natalie and Ida Rootsist ja muidugi mina :)
Sealt pidi võtma tõstuki, mis viis 4100 m kõrgusele. Muidu avaneb sealt imeilus vaade Quitole, aga 80% ajast on see kaetud pilvedega, nii et Quitot eriti näha ei ole. Sealt hakkas meie jalgsi matk Rucu Puchincha poole, mis on 4700 m kõrgusel. Sellisel kõrgusel on juba tunda hapnikupuudust, eriti kui sa pead ülesse ronima. Peale tunnist jalgsi matka otsustasime laenutada hobused. Alguses ma olin küll vastu, sest olen ratsutanud ainult poni seljas 12 aastasena, aga mind suudeti ümber veenda. Õnneks minu hobune oli rahulik ja ma ei pidanud eriti midagi tegema. Peale tunnist ratsutamist pidime veel tund aega ülesse ronima - tegelikult vahemaa mida pidi veel läbima oli väike, aga kuna olime juba väsinud ja hapnikupuudus andis endast märku, tegime pause iga kümne minuti tagant. Lõpuks me jõudsimegi tippu, mis pakkus kõikidele suurt rahulolu :) Peale pooletunnist puhkepausi pidime tuldud teed pidi tagasi kõndima, mis oli tunduvalt kergem, kuna teekond oli alla mäge. Kogu matk võttis natukene üle viie tunni ning õnnelikud ja väsinud suundusime oma kodudesse:)Sealt pidi jalgsi ise minemaTipu jõudmise rõõm:)Uued sõbrad, kes päästsid meid näljasurmast;)