
Ühele vabatahtlikule oli see final-camp, mis tähendab lõpulaagrit ning peale seda ta sõidab tagasi koju. Me tegime talle presentatsiooni „Three months what You will never forget“ (kolm kuud mida sa kunagi ei unusta). Väga lahe presekas tuli välja, aga samas oli ka väga kurb hüvasti jätta inimesega, kellega oled siin sõbraks saanud. Igalhujul otsustasime viimase nädalavahetuse veeta koos Montanitas.
Montanita on ranniku äärne pisike turimsiküla. Põhiliselt kutsutakse seda kohta surfariteparadiisiks ja tõsi see on, et igal teisel inimesel on surfilaud kaenlas. Lisaks surfaritele võib kohata seal hippisid, rastamane ja lihtsalt turiste nagu meie kellele meeldib rannas peesitseda. Kohati on seal lained isegi nii suured, et seal on ohtlik ujuda. Paar nädalat tagasi päästeti seal ühte vabatahtlikut kaks korda. Ma nautisin neid kahte päeva täiega. Mis saab parem olla kui päike, rand ja tore seltskond:)
No comments:
Post a Comment